Käes on s e e hetk. Hetk kogeda midagi ääretult nauditavat. Sina ja Su partner – kahekesi. Kehad liibuvad vastakuti, värelused ja värinad kõditavad üle selja, aeg ja ruum kaotavad tähtsuse, olete vaid teie, joovastus, andumine, suudlused, energia, ühendus, kontakt….📷Seks on imeline võimalus kogeda ja jagada ilusaid hetki oma partneriga. Selles peitub palju enamat kui tihti arvatagi oskaksime. Vaevub vaid sellesse sügavamale sisse piiluda. Seksuaalne lähedus võimaldab meie kehadel tunda muidu kättesaamatuid aistinguid ja sensatsioone.
Mis aga toimub täpsemalt näiteks hormoonidega meie kehades sel ajal?
Ja miks käitume tihti seksiga seoses just nii nagu käitume?
Hormonaalsest vaatenurgast lähtudes on kolm põhitegelast, kes vahekorra ajal teevad läbi suurimad muutused meie kehades.
Oksütotsiin - Oksütotsiin on hormoon ja neurotransmitter (kui tekib küsimus, mis on neurotransmitter, siis lihtsamalt selgitatuna on see aine, mis osaleb närviimpulsi ülekandel). Oksütotsiin on seotud sünnituse ja rinnaga toitmisega. See on seotud ka empaatia, usalduse, seksuaaltegevusega ja suhete loomisega. Seda kutsutakse ka "armastuse hormooniks", kuna uuringud näitavad, et kallistamise ja orgasmi ajal oksütotsiini tase tõuseb. Oksütotsiin omab ka rolli mõningate seisundite sealhulgas depressiooni, ärevuse ja sooleprobleemide ravis. Oksütotsiini toodetakse ajuosas, nimega hüpotalamus. Naistel on tavaliselt kõrgem oksütotsiinitase kui meestel.
2012. aastal avaldati teadusuuringud, mis näitasid, et romantilise suhte algusfaasis on partnerite oksütotsiinitase kõrgemal võrreldes inimestega, kellel romantiline suhe puudus. Kõrgem hormoonitase vältas vähemalt 6 kuud. On ka leitud, et seksuaalaktiivsus on üks oksütotsiini vabanemise võtmeist ja see näib olevat seotud erektsiooni ja orgasmiga. Seepärast kutsutaksegi oksütotsiini läheduse ja armastuse hormooniks. Keha toodab seda kallistamise ja suudlemise ajal. Oksütotsiin annab tunde, et on hea olla ja et oleme armastatud. Pikkade seksuaalvahekordade ajal toimub pidev oksütotsiini tootmine kehades.
Oleks ju suurepärane kui saaksime selles oksütotsiinilaviinis pikemalt kümmelda ka pärast vahekorda? Tuleb välja, et see ongi võimalik. Hoides ära plahvatusliku vahekorra lõpu, mis meestel väljendub ejakulatsiooni ja naistel kliitoriorgasmi näol, siis jääks oksütotsiinitase meid armastuse ja hoituse lainetes kandma veel päevadeks. Tavapärane seksuaalvahekord siiski lõppeb harjumuspäraselt ja plahvatuslikult, seega võtame endalt ise võimaluse seda mõnu nautida pikemalt.
Prolaktiin – on hormoon, mida toodab ajuripats ehk hüpofüüs. Prolaktiini seostatakse tavaliselt imetamisfunktsiooniga naistel, kuna see aitab rinnapiima toota. Kuid prolaktiini esineb ka nendel naistel, kes ei ole rasedad, samuti meestel. Prolaktiin mängib olulist rolli seksuaalse rahulolu tundmisel nii meestel kui naistel. Uuringud näitavad, et prolaktiin on hormoon, mille taseme tõus surub seksuaaliha alla. Sel põhjusel ka paljud rinnaga toitvad emad kurdavad, et nende libiido on langenud rinnaga toitmise perioodil. Ka meestel on tuvastatud seksuaaliha langust seoses prolaktiinitaseme tõusuga. Prolaktiinitaseme muutuse juures on väga oluline rääkida veel ühest hormoonist, mis käitub meie kehades pöördvõrdelises seoses prolaktiiniga. See on dopamiin.
Dopamiin – dopamiini kutsutakse heaoluhormooniks. Tasakaalus dopamiinitase on vajalik näiteks vaimseks terviseks ja heaoluks. Dopamiin mängib rolli näiteks järgmistes inimese jaoks väga olulistes aspektides:
- liikumine
- mälu
- käitumine ja tunnetus
- tähelepanu
- magamine
- meeleolu
- õppimine
- prolaktiinitaseme pärssimine
Seksuaalaktiga seoses teeb dopamiin läbi suure muutuse: algselt sööstes kõrgustesse, teeb dopamiin pärast orgasmi läbi järsu languse. Ja seda tervelt 7 päeva pärast orgasmi, järgnevad 10 päeva läheb dopamiinitasemel aega, et uuesti tõusma hakata. Kuid kahjuks samadesse kõrgustesse ta enam ei küündi. Seda tsüklit võib nimetada ka orgasmi pohmelliks.
Kui dopamiinitase langeb, tekib tunne, et elus ja emotsionaaltasandil ei kulge kõik nii hästi justkui võiks või peaks. Kaob huvi oma partneri vastu ja elu vastu üldisemas suhtes, esineb väsimus, motivatsioonipuudus, meeleolu langus, keskendusmisraskused. Liiga järsu dopamiinitaseme tõusu tulemus võib olla jällegi aga hooletu käitumine iseenda ja teiste suhtes, aga ka üsna tõsised probleemid näiteks ärevusega.
Dopamiinitaseme muutust võib otseselt seostada sõltuvustega. Kuna dopamiin kehas teeb läbi suuri languseid ja ka tõuse, siis tekitab näiteks järsk dopamiini langus kehas vajadust nö uue dopamiinilaksu järele. Kuid järgnev doos peaks olema eelnevaga võrreldes veidi suurem ja võimsam, et sama head tulemust saavutada.
Dopamiinitasemele mõjub suurepäraselt midagi uudset ja põnevat, see lükkab taseme tagasi üles, aga ainult korraks. Sel põhjusel paistab võõras vastassooesindaja ka tihtipeale rohkem pingetpakkuv kui liialt turvaline ja juba etteaimatav partner kodus. See omakorda aga kannab hoolt selle eest, et paaride vahelt kaob omavaheline särts ja pinge. Kogedes ebameeldivusi paarisuhtes kipume tihtpeale otsa vaatama mitte iseendale, vaid kellele siis veel, kui oma partnerile, kes lõpptulemusena meie meelest on süüdi selles, et tunneme end üksildasena ja mahajäetuna ning ei mõista meid üldse. Tagatipuks leiame end endale aruandmata mõtisklemas uute kõrguste peale, olgu selleks siis alkohol, shokolaad, sigaret, uus ja põnevam partner, pornograafia jne. Ükskõik mis, aga oluline, et see meid jälle uue dopamiinisööstuga kostitaks.
Ja niimoodi emotsinaalsetel ameerikamägedel kihutades ei tundu lähisuhe just romantilise muinasjutuna, vaid pigem pöörase liikluskaona pidevate järskpidurduste ja gaasipedaalitallumistega.
Seksuaalakt, meile tavapärases mõistes, mis meestel lõpeb ejakulatsiooniga ja naistel kliitoriorgasmiga, põhjustab äärmuslikke olukordi meie aju neurokeemias ja samuti dopamiinitasemes.
Sellepärast näiteks räägib iidne Taoismi ja tantra õpetus sellest, kuidas õppida elama seksuaalelu meestel ejakuleerimata ja naistel kliitoriorgasmideta. Võimalik on jätta ära äärmuslikud dopamiinitaseme tõusud ja mõõnad ning hoida taset ideaalses vahemikus – see tagab tugevama pinnase heaolutundeks, mis omakorda toetab harmoonilisemat lähisuhet Sinu partneriga.
Madal dopamiinitase ja kõrge prolaktiinitase muudavad elu üleüldises mõttes nukraks – pidev iha veel parema seksi ja uute partnerite järele, mis dopamiinitaset tõstaks, hoiab meid pidevas nõiaringis. Kunagi ei saa küllalt ja rahulolu ei tulegi. Nende kahe “musta lamba”, kui nii võib öelda, arvele võib panna nii mõnegi mesinädala õnnetu lõpu.
Prolaktiini ja dopamiini suhe omavahel näeb välja selline:
1. Meestel ejakulatsiooni ja naistel kliitoriorgasmi puhul dopamiinitase langeb järsult ja prolaktiinitase tõuseb.
2. Prolaktiini tõus tõmbab seksuaaliha maha.
3. Prolaktiinitase jätkab tõusmist kuni kaks nädalat pärast ülalpool nimetatud orgasmi kogemist.
4. Prolaktiini ja dopamiini vahel on pöördvõrdeline seos – kui üks langeb, siis teine tõuseb.
Seega põhjustavad hormoonid oma paistab, et kontrollimatu tegevusega tihti palju pahandust. Teadmatusest, mis toimub, leiame enamasti süü oma halva enesetunde eest väljastpoolt. Ja kes seal väljaspool tavaliselt ikka esimesena ette jääb, on meie oma armas partner.
Tegelikult on palju asju, mida saab muuta ja mida saab ka lihtsalt teadmiseks võtta ja kõrva taha panna. Süüdlast ei pea otsima. Ega siis hormoonid ka ise süüdi ei ole, nemad teevad lihtsalt oma tööd, mida nad on loodud tegema.
Kasuks tuleb lihtsalt ühtteist teada, mis toimub meie sees ja mõningate protsesside teadvustamine oma kehas. Ja kui on tõsisem soov oma ellu positiivset muutust tuua, siis tasub kindlasti teemat sügavamalt uurida ning mõnedes aspektides oma armuelu teistmoodi elama hakata.
Elo
Kasutatud allikaid:
Comments