Me saame muuta iseendas vaid seda, mida näeme ja millest oleme teadlikud.

Enamuse aja oma päevast veedame aga autopiloodi peal liikudes ehk lastes oma alateadlikel mustritel ja programmidel ennast juhtida. Selles kohas ei ole meie ise oma elu loojad ja juhtijad, vaid oleme oma uskumuste ja harjumuste ustavad teenrid. Olenemata sellest, kas need uskumused ja harjumused päriselt teenivad meie hüvangut või töötavad meie vastu. Selles kohas justkui puudub vaba tahe, sest puudub võimekus näha läbi sellest uduloorist.

Meie praeguse hetke käitumismustrid ja uskumused on meile tuttavad ja turvalised, harjumuspärased. Närvisüsteem vaikimisi valib pidevalt liikuda mööda neid ühendusi pidi. See on parasjagu mugav ja kulutab vähem energiat, kui valida tee, mis on tundmatu ning võib endas peita nähtamatuid ohte ja ebamugavusi. Närvisüsteemi ülesanne on ju kaitsta meid ja tagada meie turvalisus ja ellujäämine.

Nii nagu tänapäevane tehnoloogia vajab regulaarselt tarkvara uuendamist, et vanad pahavarad ja vead kustutada, vajab ka meie närvisüsteem hooldust ja pahavara tuvastamist ning ümberkirjutamist. Vastasel juhul opereerime järjepidevalt programmide alusel, mille algoritmides võivad sees olla vananenud osad, mis meile enesele teadmata loobivad kaikaid kodaratesse, saboteerivad meie tegemisi ning hoiavad meid tagasi elamast sellist elu, mida päriselt soovime ja väärime elada.

Autopiloot on aga ümbertehtav. Meil on võimalus hakata seda muutma hetkest, kui aeglustame, pöörame tähelepanu sissepoole ning lubame närvisüsteemi seisundil reguleeruma hakata. Jaa, see on teekond, mis vajab pühendumust ja järjepidevust. Aga on võimalik seda teha samm-sammult.

TASA SÕUAD, KAUGELE JÕUAD. See ei ole suurte tiigrihüpete koht. Vaid see on pigem teosammudel järjepidev liikumine lubades närvisüsteemil harjuda vaikselt uute üheduste tekkimisega. Mitte teda ületraumeerides. Oluline on hoida oma süsteem kasvutsoonis. Kui liigume sellest välja, siis muutub kasvutsoon paanikatsooniks ning toimub automaatne väljalülitus meie kaitsmise eesmärgil.

Kui avar on Sinu närvisüsteemi kasvutsoon? Vastuse saamiseks on oluline peatuda, vaadata enda sisse, märgata ja säilitada heatahtlik uudishimulikkus iseenese suhtes. Somaatika töötubades me niimoodi liigume. Läbi hinnangutevaba ruumi ja kerge uudishimulikkuse, et lubada endal kogeda iseennast ja samal ajal hoida ennast kasvutsooni piirides. See on teekond, milles keha toetamine on äärmiselt oluline. Sest kui keha on rakutasandil energiakriisis, siis närvisüsteem hoiab kümne küünega kinni oma vanadest headest uskumustest ja mustritest.

Kogesin mitte väga ammu, paar aastat tagasi seda, kuidas minu närvisüsteemi kasvutsoon kahanes ja kahanes, kuni kukkus täiesti kokku. Sellest ajast peale töötan iga päev selle nimel, et oma närvisüsteemi kasvutsooni laiendada ja avardada. Teen seda läbi keha toetamise vajalike vitamiinide, mineraalide ja aminohapete; läbi somaatika ja töö oma uskumustega.

TASA SÕUAN, KAUGELE JÕUAN. Transformatsioon on olnud meeletu. Ja samas näen, et minna on veel küll ja küll. Ja see teekond ongi lõputu. Aga olen nagu tigu, kes vaikselt, aga südikalt liigub. Ja vahepeal puhkab ning tõmbab hinge ja siis ikka edasi ja edasi..

Ja me kohtume järgmine kord somaatika töötoas 30. septembril, 19:30 onlines!