Mis on see jätkuv voog, mis käib meiega kõikjal kaasas? Liikumine, dünaamika, laienemine ja kokkutõmbumine, sisse ja väljapoole, üles ja alla - rütmilisus ja lainetus.
Miski, mis toimub justkui iseenesest, vajaduseta talle tähelepanu pöörata. See on hingamine. See on pidev oma keha hapniku ja uue energiaga täitmine, aga ka vastupidine liikumine - vabanemine ja lahti laskmine.
Hingamine on võimas tööriist, mis on alati tingimusteta meiega kaasas. Hingamine saab toimuda teadvustamata ja täiesti teadvustatult. Meil on võimalus valida. Lihtsalt et olles kohal oma hingetõmbes võime tuhandekordselt võimendada selle mõju ja efekti igale tasandile, mis moodustab meid kokku tervikuks - olgu selleks keha, meel, energeetika, teadvus. Kõik meie olemise tasandid saavad puudutatud meie hingetõmbest, kui vaid seda soovime. NIivõrd võimas on see.
Võtkem aega enda jaoks, et lihtsalt olla ja hingata, lubades endal vajuda mugavasse olemisse diivanis või tugitoolis, voodis või põrandal, kus iganes parasjagu saaks minna segamatult iseendaga väikesele rännakule.
Meie igapäevane hingamine on pinnapealne ja lühikeste intervallidega, fookus on oma tegemistes ja mõtetes. Kuid mis juhtub, kui pikendame teadlikult oma sisse- ja väljahingamist viies hingamise sügavamale oma kopsudesse või alakõhtu?
Vaikselt samm sammu haaval hakkab meis toimuma muutus - pinged hakkavad lõdvenema lihastes, mõttevoog aeglustub, südamelöögid rahunevad. Liigume tegemiselt olemisse, välismaailmast sisemaailma.
Sügav hingamine toob meid koju - toob meid kohale oma kehasse ja aitab viia meid oma keha tunnetusse. Keha leiab tee sügavamale lõdvestusse, saab tunda, et ta saab puhata. Päriselt puhata, ei ole vaja kogu aeg liikumises olla, et meid viia ja tuua ja ei ole vaja lakkamatult kanda ja hoida. Vaid reaalselt keha saab tunda, et talle on antud puhkus ja võimalus lõdvaks ennast lasta. Kogu täiega. Usalduses. Ja andes oma kehale neid ilusaid hetki lõdvestumiseks ja kohaloluks, on tal meile varuks hulga kingitusi - ta kingib meile tunnetusi, aistinguid, võbinaid, surinaid, võnkeid, naudinguid - imetabaseid sensatsioone, mille olemasolust meil pole võibolla aimugi varasemalt olnud. Ja nendel kingitustel ei ole lõppu! Ei olegi lõppu - iga kogemine saab minna oma sügavuses ja ilus kaunimaks, veel tajutavamaks, veel selgepiirilisemaks või siis vastupidi täiesti piirituks oma olemuses. Me võime oma kehas tunda end täielikult kohal või siis justkui lahustuda koos temaga universumi piiride taha. Võime koos temaga vajuda sügavale läbi maakoore või siis lennata koos temaga pilvepiirist ülespoole. Seda kõike on võimalus teha, kui vaid soovime ja lubame endil olla hetkes ja hingata, jah, hingata sügavalt ja teadlikult. Hingata nii, et laseme oma kopsudel tühjeneda peaaegu et vaakumisse ja just selleks, et siis täielikult täiel rinnal täita endid uuesti uue ja värske hapnikuga. Värske energiaga. Lubades sel värskusel äratada ellu viimnegi rakk oma kehas ja tajudes kuidas ta tõstab pead ja tärkab justkui uuele elule.
Hingan kopsudesse, hingan kõhtu, hingan oma vaagnasse, hingan jalataldadesse või siis igasse rakku. Hingan nii, et unustan täielikult oma mineviku ja kaotan ära tuleviku. Jääb järele vaid praegune hetk, ainuke, mis on meil päriselt olemas. Meil on võimalus ja võime hingata ennast täielikult uueks.
Meie sisemine igatsus on avarduda ja laieneda omaenda sügavusse. Lubame siis endile seda pakkuda ja laieneda mõõtmatustesse kaugustesse, läbi mille on meil võimalus kogeda universumi piiritust - universumi, mis peitub meie endi sees ja mille peegeldus on see väline universum, mis kõrgub meie peade kohal.
Hingamine on nii võimas, et tema abil on meil ka võimalus näha alateadvuse peidetud nurkade taha. Hingamine võib sillutada tee meie ammu unustatud mälestustesse või tuua nähtavale sügavale surutud emotsioonid ja tunded ning need siis vabastada - see on nii tervendav ja väestav. Ning hingamine on see, mis aitab meil jääda ka kohale, kui taoline vabanemine meis toimub ja see kogemus meid keskmest välja viia soovib.
Võtkem endile seda aega, et olla ja lõõgastuda iseenesesse. Et kuulata, mis meie sügavam olemus meile räägib ja mida meie keha vajab. Sest ainult meie ise teame seda kõige paremini..