Seksuaalsus on midagi, mis on meiega kaasas sündimise hetkest alates. See on miski, mis on osake meist. Meie loomupärane olemus on seksuaalne. Kuid on nii palju mõjutusi, mis meid tänases hetkes hoiab olemast meie loomupärases olekus.
Meid mõjutab, kuidas lapsepõlves oleme saanud tähelepanu ja armastust oma vanematelt. Kuidas meie vanemad on omavahel intiimsust ja lähedust jaganud. Meid mõjutavad esivanemate mustrid. Meid mõjutab väga tugevalt ühiskond ja ajapikku kujunenud arusaamad ning põhimõtted, kuidas miski peaks olema. Kogu see kompott, ja ilmselt veel palju muudki, loob mingisuguse pildi meile endale meist endist - kuidas suhestume selle maailmaga, kas oleme elule avatud ja voolame usalduses või tunneme pidevat vastuseisu ja kannatust elamises ja elus ise. See, kuidas väljendame end seksuaalsuses ja seksuaalsust kogeme, peegeldab meie kogemust siin elus laiemas pildis. Kas seksuaalsus on meie jaoks tabu? Kui jah, siis katab see loor mitmeid aspekte meie elus ja mõjutab meid. Me ei julge piiluda mingisugusesse maailma, mis justkui on põnev ja avastamist väärt, kuid hirm näha end ja paljastuda või mingitele välistele normidele mitte vastata blokeerib. Kas seksuaalsuses on keeruline usaldada end ja oma partnerit? Kui jah, siis sel juhul on ilmselt keeruline ka usaldada paljusid teisi inimesi enda ümber, kogedes lähisuhteid, kuid ilma sügavama usalduseta. Kahtleme sageli iseendas ja otsime heakskiitu ja tunnustust väljastpoolt. Kas seksuaalsuses on väga raske väljendada oma vajadusi ja soove? Kui jah, siis käib kõritšakrablokk meiega igal pool kaasas ning vaikime sageli, kui päriselt oleks vaja end väljendada. Kas seksuaalsuses on keeruline lõdvestuda ja kohal olla? Kui jah, siis saadab kõrge stressitase ja tugevalt hüplik meel meid igal hetkel ning võibolla oleks aeg oma elukorraldus ja -stiil kriitilise pilguga üle vaadata ning ehk sinna mõned korrektuurid sisse viia. Kas seksuaalsuses on hirm olla päriselt Sina ise? Siis sellisel juhul kardame ka iga päev end välja näidata oma päris olemuses ja peidame end pidevalt mingite maskide taha, et teistele rohkem meele järele olla, neid mitte pahandada või soovime välja paista teiste moodi, kuna pole enda kõiki aspekte täielikult aktsepteerinud iseendas. Kas seksuaalsuses on hirm initsiatiivi haarata või midagi uut katsetada? Siis sellisel juhul on hirm läbikukkuda liiga suur ning ka igapäevaelus jäävad palju lahedad ideed vaid mõttetasandile. Mängulisus seksuaalsuses ja kogu elus võimaldab meil avastada enda kohta väga palju, mis on varem varjul olnud ja kogeda uut ning põnevat. Kas usud, et seksuaalsus ei olegi üldse vajalik elus ning on võimalik olla terve, elurõõmus ja vitaalne ka ilma selleta? Sel juhul oleme endas maha surunud väga olulise osa iseendast, rääkides endale pidevalt lugu selle mittevajalikkusest ning võimalik, et ka uskudes seda täielikult. Kas oma partnerile silma vaatamine seksimise ajal on pigem ebamugav ning pöörad pilgu mujale kui see kohtub partneri omaga? Silma vaatamine annab märku, et olen avatud ja julge. Silmad kui hinge peegel - julgen end paljastada oma partnerile. Silmad räägivad rohkem, kui sõnadesse suudame panna. Silma vaatamine suheldes inimestega enda ümber näitab just seda sama. Kas vahekorras oma partneriga on fookus pigem õnnelikul lõpul või on kogu protsess õnnelik ja nauditav? Niivõrd, kui suudame nautida iga hetke oma partneriga sügavas kehalises kontaktis olles, niivõrd oleme võimelised ka elus igat hetke nautima. Kas siis pole see mitte elamise võti? Ükskõik mida teha, teha seda naudinguga. Ja kui mitte nautida, siis järelikult mitte teha või leida viis tegevus nauditavaks muuta muutes või tervendades iseend. Selle järgi on võimalik elada, vahel on lihtsalt vaja mingisugused korrektuurid oma elus teha, et eemaldada tegevused, mis on vastukarva ja päriselt mind seestpoolt ei täida ega toida. Nagu kõiges siin elus, on ka seksuaalsuses võimalik minna sügavuti lõputult. Me oleme harjunud kogema seksuaalsust selle kõige pinnapealsemas vormis, kuna pole räägitud, et see võib olla midagi, mis tervendab, mis ühendab, mis annab mitte ei võta elujõudu. Meile pole räägitud, kui suure potensiaaliga on tegelikult meie kehad, mida nad on võimelised kogema. Kuid see maailm, mida me praegusel hetkel oma silmadega näeme ja suudame vastu võtta on vaid murdosa sellest, mis jääb praegusel hetkel meie vaateväljast välja. Kui me avardame oma teadmisi ja oma teadvust, siis pilt laieneb pidevalt. Meile hakkab järkjärgult avanema uus veel terviklikum ja laiem maailm, mis kannab endas väga palju uut kvaliteeti, mida mingis hetkes oma elus meel isegi ei suuda ette kujutada. Kui see teadmine endasse lubada - see, et praegusel hetkel ei suuda me lihtsalt hoomatagi, mida veel on võimalik kogeda, siis juba on teekond alanud.
Kui me lubame endal kogeda naudingut iseenda sügavamaites kihtides, minna täielikult kaasa hetke iluga, uppuda kehalistesse ja südant avavatesse aistingutesse, ära kaduda oma partneri käte vahel - kuid seda saab teha vaid usaldades, usaldades üdini oma partnerit, usaldades iseend ja kehasid, siis avaneb meie ees uus maailm. Sest keha teab. Kuid vahel on nii raske juhtimist üle anda, sest kontroll on tugev, meel soovib kontrollida, analüüsida anda hinnanguid. Meelele puhkust ning liikuda kehasse. Meie kehal on samuti teadvus. Meie keha on nii paljuks võimeline, kui vaid lubada ja usaldada. Vaid siis, kui oleme valmis kogema oma kehasid ning liikuma fookusega allapoole - peast südamesse, vaid siis saame kogeda iseend tõeliselt. Vaid siis saab toimuda midagi maagilist. Ja kui tõuseme ise, siis haarame kaasa ka oma armsama, et koos tõusta. Sest tugevamal energial on võime mõjutada ümbritsevat ja suunata liikuma enda suunas. Ja armastusest tugevamat ei ole.
