Närvisüsteem vajab muutusteks JÄRJEPIDEVUST ja ETTEAIMATAVUST.

Oluline on somaatilised praktikad integreerida oma igapäevaellu. Kui teen neid vaid kord nädalas ja muul ajal tähelepanu ei pööra kehale, siis ka tulemused on aeglased tulema. 

Närvisüsteem vajab opereerimiseks JÄRJEPIDEVUST ja ETTEAIMATAVUST.

See tähendab seda, et uued mustrid talletuvad närvisüsteemi läbi korduste. Mida rohkem suudame luua uusi füüsilisi kogemusi turvatundest ja ühendumisest kehaga, seda kindlamini tekivad uued ühendused ja mustrid. Siin töötab pigem paremini variant somaatikat teha sageli ja lühikeste hetkede kaupa kui harva ja korraga palju. Etteaimatavus tähendab seda, et närvisüsteemile meeldib rutiin. Sest rutiin on turvaline tema jaoks. Kõik uued olukorrad ja tegevused vajavad eraldi energiat selleks, et skanneerida nende ohutus ja siis vastavalt sellele reageerida. 

Närvisüsteem valib alati lihtsaimad teed ehk siis need, mis on juba korduvalt läbi käidud.

Ka siis, kui need ei ole meid parajasti toetavad, kuid närvisüsteemi jaoks on vanad, head ja tuttavad. 

Somaatikast võiks saada miski, mis on loomulik osa elust ja igapäevast. See tähendab seda, et me ei pane ise tähelegi seda, kuidas seda teeme ning vaikimisi kehaühenduse hoidmine saab harjumuseks. 

Meile ei ole õpetatud elama kooskõlas oma kehaga ja närvisüsteemiga. Meid on õpetatud valikuid ja otsuseid tegema läbi mõistuse. 

Somaatikast saab eluviis, kui leiame viisi, kuidas pehmelt tuua need prakikad ja endale häälestumise harjumus oma töökeskkonda, koolikeskkonda, koduste toimetuste keskele, seltskonda, treeningsaali jne. Läbi selle integreerub see orgaaniliselt meie ellu ja lõpuks ei olegi enam vaja ekstra energiat panustada selleks, et luua paus ja hetk endaga olemiseks. 

Ühendus iseendaga ja kehaga saab nii tugevaks, et see hakkabki meid juhatama meie hüvangust lähtuvalt.

Me ei saa lihtsalt enam valida neid tegevusi, mis meid hävitavad või põletavad. Me ei saa lihtsalt valida neid kohti, mis meid energiast tühjaks tõmbavad. Me ei saa lihtsalt valida neid inimesi oma ellu, kes on toksilised. Me ei saa. Sest keha räägib nii selgelt ja arusaadavalt. 

Muidugi, alati on erandeid ja kehaga läbirääkimise kohti. Sest on asju, mis lihtsalt on mõnikord vaja ära teha. Nii on. Aga need võiksid jääda erandolukordadesse pigem.

Somaatika on teekond, see on eluviis, see on täiesti uued mustrid ja ühendused meie süsteemis, mis hoiavad meid, toetavad meid ja juhatavad õigetele radadele.