Somaatika Töötuba külastas ajakiri Tervendaja

Ootamatult võttis ühel päeval minuga ühendust ajakirja Tervendaja ajakirjanik Kaire Kenk. Ta oli osalenud somaatika töötoas ja uuris, kas võib loo sellest teha.

Nii sündiski tore artikkel somaatikast, somaatika töötubadest, närvisüsteemist ja närvide rahustamisest :)

Artikli tekst on siin:

Praegune aeg paraku on selline, kus on palju stressi, ärevust, depressiooni, haiguseid ja valu. Kuidas saame iseennast toetada, kui kogeme ebamugavust või valu? Läbi somaatiliste harjutuste on võimalik oma närvisüsteemi tasakaalustada ja toetada, ütleb terapeut Elo Viirmann.

"Olen somaatilisi harjutusi tehes avastanud, et nendel hetkedel on minu tähelepanu suunatud minu sisse. Minu kehasse, minu tunnetesse. Somaatika aitab näha, kus ma parasjagu endaga päriselt olen. Jah, see märkamise koht on minu jaoks olnud päris valus ja ebamugav ning olen tundnud soovi selle eest põgeneda. Kui ka teie nii tunnete,siis võibki põgeneda. Liikuda korraks tagasi sinna turvalisse tegutsemise tuhinasse. See oli pikalt ka minu elu igapäevane rutiin."

Aga keha jääb taga igatsema seda hetke, kus ma olin tema päralt ja nägin teda päriselt. Sest see on ehe ja haavatav hetk. Ja ilus. See võib ka kergitada üles valu- või hirmuloori, kui ma aga piilun sinna loori alla vaikselt ja tasahilju, siis saan ka selle osaga kontakti luua vaikselt ja turvaliselt, ütleb Elo."Somaatika kui teraapia on mind mu kehasse tagasi kutsunud ja need hetked on nii tõelised ja täitvad. Nagu see tunne, kui peale kopsude tühjaks hingamist teen ühe sügava sissehingamise."

Teadusterminitega lahti seletades õpetab somaatika looma kontakti oma autonoomse närvisüsteemiga. Autonoomne närvisüsteem, millel on kolm põhilist operatsioonisüsteemi, töötab selleks, et kaitsta meid ning et hoida meid elus. Need kolm operatsioonisüsteemi on “Võitle ja põgene” - stressireaktsioon, mis lülitub sisse, kui on vaja reageerida, vastata, suhelda, lahendada.

“Tardumine” - traumareaktsioon, mis lülitub sisse, kui närvisüsteemi jaoks on hetkeolukord liialt intensiivne ja ülekoormav ning närvisüsteem hindab, et ta ei tule olukorra lahendamisega toime, mistõttu tekib vajadus "põgenemise" või "võitlemise" asemel ja ellujäämise nimel lülituda ümber energia säästurežiimile. Ning lõpuks see kolmas, mille poole me kõik püüdleme:“Puhka ja lõdvestu” - inimese loomulik olemise viis, kus on tasakaal, sisemine rahu ja terve olemine.Õppides ära tundma ja märkama, milline operatsioonisüsteem on teie jaoks peamine, mis teid käivitab, on võimalik mõista, miks ja kuidas te just nii toimite.

Need kolm närvispsteemi reaktsiooni erinevad üksteisest tohutult. Neil on oma lugu ja kogemus, mis nendega kaasas käib. Igal ühel neist on ääretult oluline roll elus ja ellujäämisel. Samas võib juhtuda, et erinevatel põhjustel on tekkinud olukord, kus närvisüsteem takerdub ning ei leia iseseisvalt teed tagasi koju ehk meie naturaalsesse olemise viisi, milleks on “puhka ja lõdvestu”.

Väga paljud inimesed jäävad kinni nendesse kahte esimesse närvisüsteemi operatsiooni kinni ja ei oska enam end sellest üha kuhjuvast stressikoormast vabastada.Isegi kroonilised haigused saavad alguse sellest, et oleme kinni jäänud nö lõpetamata traumatsüklisse; närvisüsteem ei leia ise teed tagasi koju ehk meie naturaalsesse “Puhka ja Lõdvestu” seisundisse ning püsib pidevas stressi- või traumareaktsioonis.

Samm-sammult on võimalik oma närvisüsteemi lähemalt tundma õppida ning hakata aina enam arvestama tema vajadustega ning pakkuma talle seda, mida ta vajab, et leida tee tagasi koju.

Millest alustada? Hea on, kui saaksite neid harjutusi teha vaikses ja teistest inimestest eraldatud ruumis. Hea, kui viimasest einest on paar tundi möödas.Leidke endale mugav istumise koht, kus saaksid toetada selga ja mõlemad jalad põrandale.

Varuge endale kindlasti mõned padjad, pleed, pudel vett või tassike teed. Alustage hingamisest. Hingake aeglaselt ja sügavalt sisse ja siis välja. Märgake oma hingamise rütmi. Tunnetage oma hingamist. Asetage käsi sellele keha piirkonnale kus hingamist kõige selgemini tunnetate.Uurige oma hingamist. Kas hingate vabalt või on teie hingamine kuidagi takistatud?On see sügav või pinnapealne?Mediteerides panen sageli ühe padja kõhule.See liigutus aitab mõtetel settida ja rahuneda.Sel mõnusal tundel on olemas täiesti teaduslik seletus.Veelgi mõnusamaks läheb enesetunne, kui end nüüd üleni ühe suure sooja pleedi sisse mähite.Jälgige nüüd oma hingamist. Loodetavasti olid padi ja pleed abiks, et hingamine muutus rahulikumaks ja sügavamaks?Tooge tähelepanu tagasi hingamisele.Kas tunnete, kuidas hingates rinnakord liigub?Pange parem käsi rinnaku alla ja vasak käsi rinnakorvi peale: see liigutus annab kuidagi erilise hoituse tunde. Istuge, hoidke selg sirge, lõug veidi jkergitatud, et tekiks joondus teie sisse.eriline tüvi, valgusesammas.Enamasti vajavad inimesed aega ja süvenemist, et oma keha ja oma hingamist tunnetama hakata.Ärge seadke endale mingeid reegleid, hingake täpselt oma parema äranägemise järgi.

Mõnikord, tavaliselt alles somaatilise teekonna alguses, võib juhtuda nii, et tehnikad ja somaatilised harjutused ei tööta. Justkui ei mõju. Ka siis, kui teha kõik õigesti ja hästi ja aega võttes, aga midagi nagu ei toimu. Keha ei reageeri ja midagi ei tunne.

Kas see siis polegi äkki minu jaoks või on mul viga äkki midagi? Näiteks käe asetamine kehale ei anna efekti, ei muuda midagi minu süsteemis ja võibolla tekitab hoopis ebamugava tunde. Pole vaja muretseda: somaatikas on iga reaktsioon või reaktsioonitus alati õige ning annab meile informatsiooni meie enda kohta. Eriti veel siis, kui olete jätkuvalt uudishimulik oma keha ja tunnete suhtes.

Somaatikas me alustame algusest - turvatunde loomisest kehale ja närvisüsteemile. Sest turvatunne on vundament, millele toetub kogu meie vaimne tervis.

Aga võibolla on turvatunne miski, mis on teie kehale ja närvisüsteemile täiesti võõras? Võibolla on keha ja närvisüsteem pidanud väga pikalt olema valvel ja on tajunud ohtu oma ümbritsevas. Võimalik, et terve elu. See tähendab seda, et süsteemis, kus pole piisavalt turvatunnet, ei ole ka usaldust. Sest võibolla ei ole inimesed minu ümber olnud alati heatahtlikud või pole osanud minu eest hoolitseda sel viisil nagu seda vajasin.

Võibolla pole ka mina ise osanud iseenda jaoks olla olemas sellisel viisil, et keha võiks mind usaldada ja teada, et olen tema jaoks alati olemas. Et ta võiks usaldada seda sama minu enda kätt oma südamel. Ja võimalik, et seni on kõik uus ja teadmatu tähendanud minu süsteemile koheselt ohtu.

Kui on vaja olla valvel, siis keha on pinges ja häälestunud ohu leidmisele ja ellujäämisele. Kui tunnete tundmine on olnud valus või ära keelatud, siis keha keerab ennast lukku, et meid kaitsta. Nii ääretult tark on keha.

Sel põhjusel on sageli ka läheduse või intiimsuse kontekstis raske või ebamugav puudutust vastu võtta.

Somaatikas me loome kõigepealt turvatunnet ja seeläbi usaldust.

Läbi usalduse hakkab keha tasapisi avanema ja meiega rääkima.

Loomulikult võib somaatilisi harjutusi teha ka pikaliasendis, und oodates. Need harutused ravivad unetust väga hästi, sest rahustavad närvisüsteemi. Unehäirete korral on kasulik mõelda läbi kõik päeva jooksul kogutud emotsioonid, lasta need veel korra oma kehast läbi.Vabastage end nendest tunnetest, hingates rahulikult, sügavalt, vabalt.

Tundke erinevaid närvisüsteemi operatsioone.

Tardumise ehk traumareaktsiooni iseloomustavad mõtted ja tunded alljärgnevast:

"Ma ei suuda otsustada. Ma ei taha otsustada. Ma olen kinni. Tahan olla nähtamatu. Olen teistele meelejärgi, et neile mitte tüli tekitada. Olen lihtsalt nii aeglane. Lükkan edasi otsustamist, tegutsemist, ebamugavaid asju. Elu juhtub minuga. Olen ohver. Kõik on mõttetu. Mul on nii raske. Olen nii kurnatud. Olen täiesti tühi. Olen läbipõlenud. Mul ei ole midagi anda. Kõike on liiga palju minu jaoks. Ma ei jaksa enam. Ma ei hooli millestki enam. Täiesti suva kõigest. Tahan ära. Ma ei tule toime. Olen täiesti ülekoormatud. Minu kohal on must pilv. Mind ei huvita midagi. Ma ei taha kedagi näha. Olen depressioonis. Ma ei jaksa suhelda inimestega. Ma ei saa voodist välja. Olen kohmakas ja pillan asju. Raske on ühenduda ümbritsevaga. Justkui udu sees olen. Kogen keskendumisraskuseid ja ajuudu. Kaon pidevalt justkui ära kuhugi. Unustan tihti. Olen täiesti laiali. Väga raske on kohalolus püsida. Ma olen nagunii alati kõiges süüdi. Lihtsalt lohisen läbi elust."

“Võitle ja põgene” ehk stressireaktsiooni kogemus on sageli selline, nagu tunded ja mõtted alljärgnevast:

"Mul ei ole aega. Aeg ju liigub nii kiiresti!! Mul on väga palju asju vaja ära teha! Ma võitlen iga päev oma ellujäämise eest! Pean oma heaolu eest võitlema! Ma ei suuda paigal püsida. Mitte midagi tegemine on kasutu. Pausi võtmine on nii ebamugav minu jaoks. Olen rahutu ja kärsitu. Olen ärevil, et midagi juhtub. Olen valmis reageerima koheselt! Ehmun kergesti kõige peale. Ärritun iga väikse asja peale. Olen üliaktiivne ja minu mõttetegevus on kaootiline ja intensiivne. Kaldun agressiivsusele. Mul on raske viha talitseda. Teen sadat asja korraga. Kipun üle rapsima asjadega. Kiirustan igale poole. Leian ennast pidevalt konfliktidest. Näen ohtu igal pool varitsemas. Olen paranoiline. Olen orav rattas. Mul on probleeme unega. Raske on keskenduda. Mul pole aega puhata! Mul on vaja vastu astuda kõigile ja kõigele. Reageerin üle. Olen pinges. Ma pean kõike kontrollima!"

“Puhka ja lõdvestu” reaktsioonis olles kogen elu peamiselt niimoodi:

"Ma armastan elu. Olen ühenduses iseendaga. Olen avatud elule ja väljakutsetele. Mul pole probleeme, vaid on võimalused. Olen õnnelik. Olen oma elu looja. Tunnen kergust ja armastust kõige vastu. Olen inspireeritud ja loov. Kogen elu kohalolus, olen siin ja praegu. Usaldan elu. Tunnen turvatunnet. Ma ei pea tõestama kellelegi midagi. Tean, kes ma olen ja armastan seda. Mul on energiat, et oma unistusi ellu viia. Mul on alati aega. Olen maandatud ja tasakaalus. Jõuan alati sinna, kuhu vaja ja ma ei jää millestki ilma. Tunnen ennast hästi, tunnen ennast hästi oma kehas. Minu keha ja meel on lõõgastunud. Ma suhtlen inimestega hea meelega, aga naudin ka omaette olemis t väga. Mulle meeldib kuulata muusikat, aga vaikuses olemine on ka väga mõnus. Elu on ilus. Olen oma väes."

Äratundmisi võib leida neist kõigist kolmest. Aga milisest kõige enam laused või mõtted kõnetasid, annavad aimu, millises autonoomse närvisüsteemi reaktsioonis ma toimetan parajasti ja millises kaldun kõige enam viibima.